Kui olete mures kliimakriisi pärast, on aeg lõpetada termomeetri vaatamine ja hakata vaatama oma jalge alla.
-
Kristin Ohlsoni uus raamat T ta Muld päästab meid , selgitab, kuidas mullaga töötamine teeb meie planeediga imesid. Foto/illustratsioon: Rodale Books
-
Kristin Ohlson on ajakirjanik ja enimmüüdud autor Portlandis Ore'is. Tema uus raamat räägib lugudest, kuidas inimesed üle maailma ravivad mulda ja maastikke. Foto/illustratsioon: Kristin Ohlson
Kristin Ohlson on Portlandis Ore'i osariigis ajakirjanik ja enimmüüdud autor, kelle uus raamat on murranguline. Pinnas päästab meid : How Scientists, Farmers and Foodies are Healing the Soil to Save the Planet (Rodale, 2014) selgitab, kuidas meie mulla eest hoolitsemine on vastus mõnele tänapäeva kõige pakilisemale probleemile.
Ta sai raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni pärast seda, kui kuulis Clevelandi kokalt süsiniku tootmise liikumisest. Oma restorani kohalikust ja mahetoidust huvitatud inimesena rääkis ta talle põllumeestest, kes mõtlesid, mis nende pinnases toimub, sealsetest keerulistest bioloogilistest suhetest ja selle tähtsusest.aidates mullal tervislikumaks muutuda.
See pani mind teemat uurima, ütleb ta.
Oma raamatut uurides reisis ta Põhja-Dakotas, Vermontis, Zimbabwes ja mõlemal Austraalia rannikul. Ta ütleb, et talupidajad ja teadlased ning USDA loodusvarade kaitseteenistuse kohalik mullaekspert, kes teevad koostööd, et välja mõelda, kuidas samal ajal taluda ja rantšoda ning maad ravida, olid ta vaimustuses.
Raamat tutvustab lugejatele iidset partnerlust taimede ja mulla mikroorganismide vahel, mis lõid meie lopsaka planeedi, selgitab ta. See arutleb selle üle, kuidas inimesed on sellesse partnerlusse sekkunud meie ohtude nimel ning kuidas visionäärid üle maailma ravivad mulda ja maastikke.
Raamatut kirjutades avastas Kristin, kui palju head tuleb mulla tervendamisest. Talud on tootlikumad, toit muutub toitainerikkamaks, õhk ja vesi puhtamaks ning maa on põua ja üleujutuste suhtes vastupidavam.
Siis on see suurärimees, ütleb ta. Oleme tuhandete aastate jooksul kaotanud 80 miljardit tonni mulla süsinikku, mis on tingitud halvast põlluharimisest ja muudest maaharimisviisidest. Kaasaegne tööstuspõllumajandus on seda kaotust võimendanud ning suurem osa sellest süsinikust on praegu meie atmosfääris.
Oma kaasahaarava jutuvestmise kaudu selgitab Kristin, kuidas inimesed töötavad selle nimel, et taastada taimede ja mulla mikroorganismide vaheline partnerlus, tervendada meie mulda ja viia süsinik maasse tagasi.
Ma arvan, et see on hea uudis. Meil on maa all triljoneid liitlasi ja inimesed mõtlevad lõpuks välja, kuidas lasta neil oma tööd teha, ütleb ta.
Aednikud on eriti huvitatud sellest, kui oluline on aedade istutamine.
Taimed eemaldavad fotosünteesi kaudu õhust süsinikdioksiidi ja teevad sellest endale toitu, selgitab ta. Kuid nad edastavad ka palju seda süsinikku oma juurte kaudu mulla mikroorganismidesse, mis toituvad seal ja ladestavad taimedele vajalikke mineraaltoitaineid.
Kristin ütleb, et taimed on terved, kui muld on terve. Ebatervislikuks teeb selle maaharimine ja kaevamine. Mida vähem mulda häirite, seda parem, ütleb ta.
Samuti soovitab ta hoida mulda kaetud kasvavate või isegi surnud taimedega. Nii saavad mulla mikroorganismid oma paljude heade tööde tegemiseks vajalikku toitu.
