Aia lohutus pingelisel aastal
Täna külastame Pallavi Divekari aeda Illinoisi osariigis Naperville'is.
Taas on mul rõõm jagada pilte oma aiast looduse- ja taimesõpradega. See pakub mulle tohutut rahulolu ja rahu, kui veedan aega oma lemmikkohas – oma aias! Ma võin oma aias pidevalt töötada viis kuni kuus tundi korragajagamineja liikuvad püsililled.
See pilt on kevadest, kui minu aia õitsemine algab paljude sibullilledega, sealhulgas nendegatulbid. Kaunid värvilised õitsengud lisavad pärast külma talve kindlasti tuju.
See punanuppude puu (Cerciscanadensis, Tsoonid 4–8) näevad kevadel nii ilusad välja roosakate punaste pungade ja nende alla istutatud vikerkaaretulpidega – kevadiste õitsengute peataja.
Palju maha ei jää habeiirised ( Iris germaani hübriidid, tsoonid 4–10), mis ootavad oma õitsengu näitamist, kui tulbid on valmis. Nende ajastus on ideaalne, sest hoovis õitseb alati midagi, mida hinnata.
Just emadepäeva paiku lavendel ja valged sirelid (Süstalvulgaris, Tsoonid 3–7) ja punased ja valged krabapuud (Malus spp.) õitsevad, lisades tagaaiale värvi sügavust, samas kui eesaed saavad need karikakrad (Leukanteemx uhke Tsoonid 4–9) postkasti ala ümber, mis tegid päris suure etenduse.
Sel aastal andsin ma vabatahtlikuna Zoomi kaudu veebipõhiseid aiandustunde. Need Zoomi seansid said väga populaarseks ja tõid kokku sarnaste hobidega inimesed. Õpetasin, kuidas teha ise potte erinevate lilledega, ostes lilli, kuna üheaastaste taimedega istutusmasinad lähevad päris kalliks.
Selle pandeemia ajal ei olnud meil tõesti inimestest külalisi, kuid mul oli iga päev minu hoovis tervitamas mõni muu külastaja. Mulle meeldis omada mesilasi, liblikaid ja koolibri.
See coleus on eelmisest aastast. Kuigi see on iga-aastane oma tsoonis päästsin selle vee paljundamise teel siseruumidesse ja istutasin kevadel uuesti välja. Seda on olnud päris meeldiv vaadata.
Terve selle suve on õues mind päris tegusad olnud, nii lõõgastav ja rahulik on olnud värsket õhku hingata ja lindude säutsumist kuulata ja looduse lähedal olla. Mu abikaasa aitas mul kujundada väikest rada ja see oli uskumatu DIY projekt.
Ja viimane, kuid mitte vähem oluline oli minu õue tänavune näitusepeatus – see ilusdaalia (Dahlia variabilis, Tsoonid 8–10 või pakkumisenapirn). Ma päästsin mugulad eelmisest aastast ja istutasin need juunis, lootmata, et lilled on nii suured kui õhtusöögitaldrik. Eelmisel aastal need nii suured polnud.
